Kogu retke saatis matkajaid rõõmustavalt soojendav kevadine päike.
Öiste miinuskraadide ja päevase sooja mõjul kõvaks tahkunud lumekoorik muutis värskete jälgede leidmise keerukaks.
Raja esimeses pooles paistis, justkui loomad polekski liikunud meie valitud marsruudil.
Õnneks leidus metsa all ka pehmemat lund ning kokkuvõttes õnnestus avastada märke metskitse, põdra, jänese, metssea, kähriku, kopra ja ühe salapärase koer-ilvese liikumisest. Viimase näite puhul oli tõenäoliselt tegu siiski suure koera jäljega - lootus ilvese jälge näha oli lihtsalt nii suur ja koera käpajäljed lumel olid sulanud ümaramaks.
Lisaks jälgedele nägime Laguja oja ääres kopra näritud oksi ning veidi eemal ka metskitse väljaheitehunnikut. Lumele oli laiali pillutud orava näritud käbisoomused. Pehmema ja sammaldunud maapinnaga metsa all märkasime tuhnimise jälgi, mis viiitasid metssea tegutsemisele.
Põneva päeva juhendajaks oli Keskkonnaameti loodushoitutööde büroo spetsialist Jarmo Jaanus ning õpperetke toimumist toetasid Sa Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA.
S. Lõhmus
Fotod: M. Rebane, S. Lõhmus
|
.1635786810.png)
